Reisiblogid Travellerspoint-is

Mui Ne

Vana kooli surfimekast venekeelsete t@navareklaamide- ja menyydega turismiparadiisiks

sunny 32 °C

Katu:

Hoi An nahtud, alustas meie lobus reisiseltskond teed Mui Ne poole, veits rohkem lounasse. Vahepeatuseks yks kummaline linn, mille nime minu vaike aju ei maleta kahjuks. Iseenesest oli tegemist vaga eheda ja turismivaba kohakesega.

Mui Ne'sse toi meid buss, mis oli umbes niisama vana kui minu vanaema voi veits noorem. Aga liikus vahemalt. Isegi suutsime bussi seltskonna niikaugele manguda, et meid otse Mui Ne'sse toodi. Vaga lahe soit oli. Ja argem unustagem mainida peeneid kosilasi, kes Liisul jalle bussis olid. Mina isiklikult olin ennast suutnud mahutada bussi tagapingile, turvaliselt meie poiste vahele.
Oma sihtpunktis bussist valja visatult tervitas meid ehe naide kohalikest lastest. Vaike poiss, kes raakis vabamalt engleeset, kui ykski vanem tegelane. Vaga asine poiss igatahes, hakkas koha jagama infi hotellide ja varkide kohta. Sokutasime Valdeku motomehe selga ja saatsime hotelli otsima. Meie kolmekesi tegime samal ajal vaikese olle sakuskaga.
Siin siis algas meie tagasihoidlik time out ja piitsikas. Piits on hotelli taga ja igalpool mujal ka. Kokonatipuud kasvavad otse akna alla ja rannas. Paradiis missugune. Esimesel ohtul Liisu ja Valdek otsustasid juba tsillimisega algust teha. Meil aga Vahuriga tuuride mahavotmisega keerulisemad lood ning otsustasime rolluga veits ringi vaadata. Kohalike eluoluga tutvust teha. Kuna rollu tuli ei polenud, siis osutus soit ysna pimedaks ja romantiliseks mooda kohaliku kalurikyla auklikke ja pimedaid, kalalohnalisi tanavaid. Rannaromantikale lisas veits vyrtsi kohalik elanik, kes prygi valja viies ka oma suuremaid ihuhadasi otse meie korval merre tegema otsustas hakata. Seda oli veits liiga palju tagasihoidlikele eestlastele. Aga ohtu tippsyndmuste esireas on ta kindlasti.

See aeg kui Vahur oma motokirge rahuldas ja mina tanu sellele veits ringi nagin, lantis Liisu linna peal kohalikke ja leidis tanu yhele *peikale* monusa kohalike vabaohu kortsu. Kohalike kortsud, vastupidiselt turistide omadele, asuvad lageda taeva all ja yldjuhul mingil suvalisel tyhermaal. Oluline element hea ja odava soogi-joogi koha leidmiseks on veel plast toolid ja lauad. Ilma nendeta pole meeleolu. Ja yldjuhul hinnad ka korgemad. Igatahes sai kohalike juhendamisel koik ponevad meres leiduvad elusolendid ara soodud ja kohalikku puskarit peale voetud.
Aga... koige parem asi juhtus meiega oosel. Peolt napsisena koju taarudes otsustasime ennast varskendada monusa suplusega meres. Vesi oli tais mingeid vaikeseid blanktoneid voi asju, kes puudutuse ja liigutamise peale helendama hakkasid. Meeletult kihvt. Taiesti mystiline tunne oli, veits hirmus ka. Taiesti ebamaine kogemus, mida on suht keeruline kirjeldada, kui ise kogenud pole. Igatahes jaid vees mone kehaosa valja vottes vaikesed tapikesed moneks sekundiks kehale helendama. Nagu briljandid. Uskumatult ilus kogemus.
Yks pohilisi monusid siin on see, et hommikuse une saab ookeanis minema aetud. Silmad peene baldahiini all lahti aetud kohe ujuma. Ja paev voib hulka selgemana alata. Vaike monus mango-jogurti smuuti sinna otsa veel. Mmmmm taevalik.
Mui Ne teisel paeval oli meie pohieesmargiks jouda suurte liivadyynideni. Lubati nalja ja pulli palju selles kohas. Tegemist on siis merest veits kaugemal asuvate suurte liivaluidetega, hiigel suurte siis, mis meenutavad veits Sahara korbe. Taiesti tyhja koha pealt on tekkinud sellised asjad. Pea atraktsiooniks seal siis luidetelt alla kelgutamine. Hotellist saime ilusa punase salvoka, millega rallida. Ytleme nii, et tegevus ysna sama kui talvel kelgutamine ainukese vahega, et lume asemel lendab nakku ja suhu ja jumal teab kuhu veel liiva. Nalja sai igatahes kovasti. Eriti kui Liisu ja Vahur otsustasid kumb kovem tegija on ja dyynilt alla soites koige hiljem pidurdab. Dyyni all ootas monus roheline kinnikasvanud mudaauk, mis kindlasti nagi ilusam valja kui tegelikult oli. Igatahes paeva parima triki auhind laks Liisule, kes suutis vaga efektselt suures liivapilves lopupidurduse teha. Braavo. Autost, millega meid sinna soidutati ma yldse raakima ei hakkagi, eks see rohkem meeste teema. Igatahes tuletati meile jalle meelde, et Vietnami same same on kindlasti different.

Ohtu lopuks viisid poisid daamid yletee asuvasse kalarestorani. Vaga seff koht. Valid ise bassust kala valja ja naitad napuga, seda poissi hakkame tana sooma. Meie valik langes yhe v@ikese hai ja vaikese angerja moodi tegelase kasuks (Valdek: see oli MUREEN). Loomasobrad nagu me oleme, sai voetud ka paar napsu nende terviseks. Ja ohtusoogi juurde vaike vein ja jalle paradiis.... Ohtul voi siis oigemine oosel vaike suplus heldendavate blanktonitega. Siin kyll salaja alasti ujuda ei saa :-)

Ja nagu naha siis on meil toesti timeout ja juba kolmas paev ( tana) Mui Nes. Tanase paeva marksonaks olid naudingud. Alguses oli jalle vaja rahuldada Vahuri motokirge ehk rollud hankida ja siis tydrukud shoppama viia. Kuna Valdek vaga suur ostumees pole, siis jattis ta meid omapai. Ja nii pidimegi aegajalt punnima ennast kolmekesi yhe rollu selga. Seltsis ikka segasem. Kohalikel on yldiselt maksimum ja optimum voi mis iganesmoodi see kais. Yhesonaga rollule topitakse koikke ja koiki niipalju kui vahegi mahub.
Yhesonaga naudingud. Sai veits shoppatud. Leidsime Liisuga poekese, kus oli ehteid ja riideid meie maitsele. Suutsime poistele aknast aint kilgata, et jaamegi poodi. Onneks ei jaanud. Ostsime poest 500 krooni eest kauppa ja tulime tulema. Edasi randa. Peenesse rikkurite piitsi, kus ratikud hinnas ja olu tuuakse otse liivale. Jalle paradiis. Ehk nyyd oleme veits pruunimad ka juba.

Rannas laksid meie vaikesed kohukesed tyhjaks ja Liisu pani oma gurmaani nina toole ja leidis superluks soogikoha. Sook oli maitsev, vein hea, ja resto yldine ohkkond monus. Mere kallas, mahe valgus, monus vein ja veel monusam muusika. Ja valged linad laual. Pole paris meie koht, aga monus siiski. Isegi vaiksed tantsud sai keerutatud. Sinna oleks pidanud oma uute ostetud seelikutage minema. Aga mis teha, ilusaid ja puhtaid tydrukuid pole ikka veel saabunud.
Aga mina patsasin sealt omale isiklikud pulgad. Kuna ma olen kobakapp ja ysna jannis siinsete palkidega siis selles restos pakuti soomiseks pisikesi peenikesi pulki. Jaapani stiilis vist. Mulle need sobisid ja edaspidi soon ilmselt hulga rohkem, kuna nyyd saan soogi katte ;-)

Vahur:

Minule meeldis vaga see vahepealne Tingh-Trang-Gung-Tungh linnake (Valdek: see oli Phan Rang). Esmamuljena hirmutas kyll oluliselt kallim hotellide hind millele lisandus veel vabade kohtade puudumine aga kui on pundis Valdek, on hinna-kvaliteedi suhe alati superlux. No see oli age linnake, valge peale naidatakse napuga ja keegi ei tiri ostma ei tea mida. Arvan, et ehedaim voimalus kohaliku mehe elu-oluga tutvumiseks. PS! Armsa Liisu salakirg on armsate gekode soomine, nagu tuli valja selles linnakeses. Aga see kirg jai kahjuks rahuldamata, sest kohalik mees ei armastagi neid nii vaga suua. Vaene Liisu voi siis onnelikud gekod.

Ja esimene kord onnestus mul kogeda voimalust, raha eest panna liinibuss oma trajektoori muutma ja ikka oluliselt (ca 70 km teist teed). Tuleb teenida ja ylejaanud reisijad olid ka koik rahul (ehk tehti neile loppeatuses parast nuudlisupp valja). Muideks, Liisu on hasti kauplemise selgeks saand, selle bussi kaaperdamine tuli meile 50% off.

Mui Ne siis: ookeani ja kohaliku kalameest voibki passima jaada, ninas permanentselt mereandide lohn koikidel voimalikel variatsioonides. Kalamehed ruulivad! Tana hommikul aitasin kohalikel traaliga tootada.... ei, see ei kai laeva taga, see loobitakse paadist ule parda ja siis hakatakse kaldalt kahest otsast sikutama. 2 meest ja 40 naist suhtes tiritakse traal kaldale. ma siis olin see 3 mees- paljalt ja higisena, ca 1h korraliku tood! Aga see, et kohalik eriti ei imesta et neid abistad, annavad koie otsa pihku ja toimetavad ise edasi, vahest teevad mone asjakohase markuse, on nii eluterve, et kohe monuga rakendad oma puhkuse jaoks hoitud keha. Eks homme ole naha, kuda tervisele mojus.
PS! mu valged kannikad, mis rannal Valdeku silmis vastu peegeldades pimestasid on juba pruunimad.

Valdek spiiks:

Koigepealt selline jama majas, et ei Mui Ne's ega ka 2 j@rgnevas kohas ei leidnud ma arvutit, mis omaks mingit pilditootlejat (pildid vaja ju v@iksemaks teha). Yhes kohas oli yldse USB kasutamine KEELATUD, et kaitsta end viiruste eest ja samas pole ma veel saanud kasutada masinat, kus ei vilguks viirustorje kohese apdeitimise vajaduse meeldetuletus!!! Ja siin toesti keegi internetisalongide personalist ei oska arvutitega teha MITTE MIDAGI peale m@ngimise.
Seega, selle jutu taha pilte veel ei saa!
Muuseas, internetipunktide klaverite tyhiku- ja nooleklahvid pysivad kyljes vist ebamaiste joudude abil (loksuvad nagu tallesaba, sest lasteg@ngid, kes siin tunglevad, peksavad neid nagu kokonutti raiudes. Voi mingid eriedition klaviatuurid.

Phan Rangis tegime v@lkkoosoleku reisimarsruudi osas, leidsime, et ajabilanss ei voimalda nii saia kui moosi korraga, ning j@tsime Dalati m@gismaa oma metsahoimudega omap@i ning porutame otse Mui Ne'sse.
Muuseas, oorongis Danangist Phan Rangi, tekkis kahtlus, et linad on vist korduvkasutatavate v@limusega. Veendumus saabus koos vooraste kubemekarvade leidmisega minu linalt (ma polnud veel sinna vahele roninud).
Monede oo algas sel korral kell 04.30 AM, kui rongile astusime, monedele saabus see aga 08 AM, kui nad restoranvagunist v@lja peksti. Voi joodi see kuivaks? magada j@i siis Phan Rangini 2 h. Pole hullu, noored, kasvavad organismid.
Voodilinade saaga j@tkus, kui need meie n@hes kokku lapiti ja uuesti vooditele viisakalt pandi. Meid loodi selleks enne jaama kupeest v@lja.

Phan Rang nagu mainitud turistivaba ja engleeseoskajatevasba ka.
LP kaardil pohit@navaga paralleelselt leiab vaid kohvikuid, karaokebaare ja 2 hotelli, milles 1 olevat alati t@is ja teine on ropp kallis. Peat@navalt saab ka odavat majutust, 6.5$ kahene tuba.

Meie elustiili jaoks odavaim linn senil@bituist. Kohalike soogikohtades saime lopuks teada, palju miski tegelikult maksab, maksime sama hinda, mis vietnaamipiipel.
LP's soovitatud Phan Rangi gurmeespetsialiteeti, kypsetatud gekosid kuskilt ei leia. Asjamehed soogikohtades pooritavad silmi ja matkivad oksendamist, kui lopuks aru saavad, mida loll valge mees/naine syya tahab.

Kokkuvotvalt minu jaoks siiski motetu koht.

Mui Ne's jagunevad v@hemalt rannakalurid vorgukommuunidesse. Panevad oma suurte ymmarguste pesukaussidega vorgu sisse, otsad kaldale ja l@hebki tirimiseks nagu traalimisel. vahur kirjeldas.

Mui Ne on t@istuuridel arenevast turismibisnisest ja ehitusbuumist hoolimata siiski veel sobiv ka p@kkp@kkerile. Kuid vast mitte enam kaua. Soovitan soojalt Saigon Cafe guesthaussi oma lihtsuses, v@ga odav, kyllaldaselt puhas. Metsistunud aed, lehtla, kui joppab, kukub kokonut varba peale. Aga korja kohe yles, muidu pead selle p@rast ostma perenaiselt. Mina korjasin ja nautisime nii piima kui ka naturaalset bountyt tasuta. Aga ega nad ka halligi maksa. Rannaliivariba on Saigonil ka veel ysna lai, paljudelt hotellidelt on meri liivariba sisuliselt minema viinud.

Kindlasti astu sisse, kui julged, suurde kohalike soogikohta ranna@@rses palmisalus, tyhermaa, kus hotelle veel polnud (kauaks?). Sigalahedad, lobusad ja heatathtlud tyybid koos, suva limuskeid ja pehmeolluseid otse merest, ropult maitvad.

Muuseas, Liisu p@rast mure. Temal on reisieesm@rk hakanud muutuma kergelt kallutatuks, pehmelt v@ljendudes.
On teine kontrollimatult sooma hakanud. Tahab koike ja palju ja ainult head paremat. Peaks olema v@hese raseduse symptom? See igal juhul vastuvotlikum lahendus, sest kui rase pole, siis on liigsoomine?!
See viimane ei lope h@sti, siis me ei mahu enam Liisuga j@rgmistel reisidel 3kesi rolludele, 4kesi tuktukile voi 7kesi autosse. Aga ujuvus paraneb muidugi.
Ma nyyd lopetan, oodatakse ohtusoogile.

IMGP1850.jpgIMGP1831.jpgIMGP1681.jpgIMGP1705.jpgIMGP1710.jpgIMGP1732.jpgIMGP1752.jpgIMGP1758.jpgIMGP1787.jpgIMGP1808.jpgIMGP1489.jpgIMGP1547.jpgIMGP1561.jpgIMGP1581.jpgIMGP1599.jpgIMGP1617.jpgIMGP1654.jpgIMGP1664.jpgIMGP1669.jpgIMGP1479.jpgIMGP1483.jpg

Kirjutas valdek2 7:28 Sildid Vietnam Tagged gay_travel

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Kommenteerimiseks pead olema sisse loginud Travellerspoint-i.

Sisesta oma Travellerspoint-i kasutajainfo:

( Mis see tähendab? )

Kui sa ei ole veel Travellerspoint-i liige, liitu sellega tasuta.

Liitu Travellerspoint-iga