Reisiblogid Travellerspoint-is

Halong Bay

Another maailmaime

semi-overcast 30 °C

Valdek:
29. 10

Mul on siin tavaliselt v@he aega oma motete ja l@bielamiste kribamiseks, sest siia pean sebima ja laadima pilte. Ning alati on nii v@he aega, alati kiire bussile, rongile, meil siin ju spordilaager yhendatud bussireisiga voi kaob elekter voi polegi oobimiskohas internetti. Nii ka t@na, joudsime just tagasi mototripilt Ninh Binhi m@gedest, jogedega koobastes, v@@nasime end paduvihmast kuivaks, soime, nyyd teeme blogi koik korraga ja kohe tuleb meil pick- up bussijaama, et istuda oobussi Hoi An'i poole, kus peaksime olema homme 12AM. Buss on muuseas sleeper, kahes korruses magamisasemeid.

Muuseas veel, yhes fantastilistest Halong Bay koobastest avastasime, et mingi virulasest imbetsill oli j@@dvustanud oma kahetsusv@@rselt @pardunud isiku kohaloleku UNESCO maailmap@randi kaljuseinale, kraapides kivisse "EESTI". Piinlik hakkas. Aga nagu ytles kunagi yks vana aksakall Turkmeenias tarkusetera, tolgin @ra "pole hullu, igal rahvusel on selliseid"

Vahur:
minu elamused sellelt kuninglikult reisilt Halong Bayle. Hommik Hanois sujus
imeliselt, 7.50 AM bussis ja 11.00 Halong citys. Bussi soit on AGE. Mitte et buss
oleks kehva voi vana voi julmalt ylerahvastatud, lihtsalt bussis on lisaks peale
juhi veel 3 meest, kes tegelevad vaga aktiivselt, et koik inimesed tanavalt jouaks
oma soovitud kohta. Meie vanem/aktiivsem agent oli tasemel- kergelt
vihase-kotkapilguga, sai ta tyhja bussi aareni rahvast tais ja veits peale kah. Siis
viskas taha pikali ja opilasest-agendid proovisid nahtut-opitut rakendada. Koigele sellele venivale
algusele jatkus kiire-isegi vaga kiire soit. Ajaa, kogu bussiga kaidi ka hommikust
soomas, nagu Liisu ytleb, tuleb teha mis tarvis!

Halong Bay sadamas neelasime esimese sooda ja valisime personaalse tripi kajakidega ja igasugu lisadega. Hind enam-vahem koos, laksime laeva vaatama. No see oli vaga suur, voorist ahtrisse vasisid jalad. Onneks oli ka vaiksem ja luxuslikum!? SAMA raha eest. See oli nunnu laevake koos 3 imearmsa vietnami noormehega - "done deal". Ja yks nendest armastest poistest tegi imehead sooki, mida veel nummim ettekandja-mehhaanik-motorist meile ettekandis ja esitas ***** teenindust.

Halong Bay ise ei vajagi juttu, koik mis piltidel ja kirjutistes vastab toele. Udu on teema ja suht tihti, seda kuulsime ka mujalt: bay of mist. Igaljuhul tasub kaia ja kajakitada.
Ja jumala parast arge taskulampe unustage, koobastes kolamine ei ole vaike osa sellest draakonimaailmast.

Natuke tuleb torva ka meepotti. Meie teise paeva lounasoogi ajal pidasime vajalikuks tutvuda ka paadi jookide hinnakirjaga ja see ei vastanud kaugeltki manageri lubatule, hinnad olid kaunis euroopalikud
... ja tuleb torva veel: koikidel on rahakotist kadunud ei rohkem ega vahem kui pool milli dongi. Kurat, kaks milli kokku. Aga kodurahu huvides otsustasime sellega tegeleda sadamasse joudes. Proovisin seekord herr Valdeku asemel asja laevafirmale ja sadamapolitseile edasi anda- kihvt, et laeva nummikud olid tapselt nii nunnud edasi ega teinud asjast suurt numbrit, lahedad tyybid. Loomulikult tuli kokku hulga rahvast kes koik olid sellest kahetsusvaarsest loost huvitatud ja vangutasid pead, et oi-oi-oi. Sain ka sadama politsei jutule, hetkeks tundus isegi, et tombas meie kauni laevakapteni labi aga siis loobus teemast. Kysis, et miks me oma asju seifi ei pannud mis igas laevas olemas ja mida kapten soovitas!? Aga kui tahame raporteerida, tuleb minna kesklinna jaoskonda ja raport kirjutada ja paar tempilt saada voi loobuda- virulane loobus.
Ehk kirjutame mone kaebliku meili veel, kes teab. Ja punkt kogu selle sadama teemale tuli, kui tahtsime Ninh Binh'i saada ja "abilised" ytlesid et ainuke buss juba lainud ja ma organiseerin, minu buss on minemas ja ma helistan juhile, kas on veel 4 kohta ja oodake. Olime rahul. Vend kadus mitu korda vahepeal 2ra, sebis ringi koigi turistidega, hoidis mitu rauda korraga tules, papp peab liikuma. Siis tuli lehvitas mingeid pabereid, tahtis allkirja ja raha (150K per k@rss). Valdek saatis ta pikalt, et niikui buss ees on, siis saad raha. Ja siis pandi meid taksole, see viis
suure tee aarde, seal ootas lipsuga uus agent, kes maksis taksoarve ja tahtis kiiresti kiiresti raha saada, ja allkirja transalepingule. Aga kuna otsustasime bussi enne ara oodata, tekkis kahtlus - et ju kogemusi on- tuligi liinibuss kohalikega ja lipsuga agent ootas meilt 2-kordest hinda tegelikust bussihinnast, no nii lihtsalt tal see ei lainud... Kus vend l@ks endast v@lja, kui n@gi, et turistid raised ei lasknud kotti p2he tommata ja iizi mani l@ks p....e.
Kuidas tahaks tykikest sellest arihingest!
J@rgmistele ohvritele- liinibusse k@ib seal palju ja kuni p@rastlounam\ni raudselt. Halong Bays seilates, koik v@@rt kraam kapteni seifi.

Katu muljed:

Et siis alustame ikka algusest ja sellest kuidas me taas kenasti Hanoisse
laupaevahommikul joudsime. Oo sai veedetud taas rongis, ehkki kyll mite nii
luksuslikult kui esimene kord. Aga ponev oli. Kajuti kaaslasteks kaks ja pool
kohalikku. Kuna poolik kohalik tahtis tududa, noored eestlased aga olut juua, leidsime selleks sobiliku koha meie ja jargmise vaguni vahel. Vahur leidis meile Liisuga sealt kohaliku kosilasegi. Kuna keelebarjaar veits segas, siis diiliks ei lainud kuna hinnas kokku leppele ei saadud. Aga tasuta andsime tyybile voimaluse imetleda liisu kaunist partiid labi meeldivalt kollase teeka.

Igatahes hommikuks joudsime Hanoisse. Jaamahoone taga pestud-kustud-kammitud, votsime esimese ettejuhtuva takso kes viis meid esmapilgul arusaamatusse kohta.
Onneks siiski oigesse ja nii me toredate arimeeste bussi sattusime, kus mina
isiklikult sain yle kolme tunni kena und, et Halong Bayd juba euroopalikult suurte
silmadega tervitada.
Halong Bay on mega lahe koht. Sinna oleks voinud elama jaadagi moneks ajaks. Laev lux, sook hea, olu kylm, mida veel rohkem vaja. Koige parema pildi saad ilmselt toesti meie oma isikliku operaatori piltidelt. Seda raske kirjeldada. Aga mitte vaheoluline on see, et lopuks ometi saime UJUMA.

Esimesel paeval merel algas kohe herr kapitan Valdeku kuivamaatreening kajaki
soidust. Nipid trikid selged hakkasime aerutama. Esimene mulje oli monsa, joudsime yhte laguuni (Valdek: nagu atoll, aga korge kaljusaar, mille keskel vesi ja sisse saad merelt l@bi madala laega koopa) , kus kohe riided seljast (uikarid ikka jaid) ja ujuma. Veits hirmus oli ka.
Nahtud tehtud tagasi laeva ja maitsvale ohtusoogile, mida kompud laevas meile pakkusid. Nagu iga teine ohtu loppes ka see kohaliku puskariga. Tuttu pidin yksi
minema, sest Liisu otsustas oues magada. Onneks hakkas vihma sadama ja oosel sain ikka oma turvalisse kaissu pugeda.

Teise paeva hommikut alustasid poisid vettehypetega, mille peale ka tsikid ujukad selga ajasid ja vette kargasid. Varskendav suplus kulub alati hommikuks ara.
Ajal kui harrad-prouad hommikusoogi kallal toimetasid viidi meid esimese tosise turistika juurde. Suurde koopasse, mille puhul ei saa mainimata jatta peaatraktsiooni- suurt punast kivist peenist. Koikide tydrukute ja poiste lemmik tegelane ;-).
Tegelt oli koobas vaga vinge. Sellised kohad panevad inimest tundma ennast tosiselt vaikese ja abituna. Loomulikult pakkus paev seda meeldivat tunnet meile veel, kui uuesti kajakitega merele laksime. Hiigelkaljude all ringi aerutades oli ikka voimas tunne kyll. Edasi avastasime juba ise monusaid kohti. Isegi kajakit ei onnestunud kellegil kummuli keerata.

Peale lounastest syndmustest juba Vahur veits kirjutas, nii et pole pointi korrata.
Kahjuks laheb siin suht ruttu pimedaks, nii kuuepaikku ja selleks ajaks pidime olema vajalikus parkimisplatsis. Ooseks laev ankrusse ja korvalt laevalt kostuva karaoke saatel monusalt ohtut veetma... et hommikul varaklut teele asuda.

Liisu:

Palju on juba oeldud, aga peale magesi ning dsungleid oli lopuks toesti toeline nauding jouda mere aarde. Hingata soolast merelohna, ujuda koos jumal teab mis elukatega ning nautida taieliku luksust privaatpaadi pardal valgete linade taga. Halong Bay on toeline mystiline vaatamisvaarsus. Myydi jargi olla keegi draakoni pikast talveunuest yles ajand ja siis vana unesegasena hakkanud maratsema. Kuhu aga saba voi varvas maandus, sealt ka kivide pilv ohku tousis ja kaljurahnud mooda lahte laiali pillas. Korgelt kalju otsast lahele vaadates, ei tundunudki see niivord myydina, sest kuda krt muidu on loodus suutnud nii mystilise ja uskumatu pildi luua.

Samuti onnestus mul yhe kajakitripi ajal taaskord kontrollida oma erakordselt head kotkapilku. Nimelt tabas mu silm erkrohelist vitsa yhe kivi peal vees. Pulli parast hyydsin Valdekule, et nagin ussi. Tapsemal kontrollimisel selgus, et tegu ei olnudki vitsaga. Uss mis uss ja Valdeku raudne arvamus, et kohe roheline Mamba, mis vist pidavat olema yks myrgisemaid madusi maailams. Igal juhul ajasime teist oma aerudega natuke arevusse ja jalitasime kuni teine otsustas dsungli sygavustesse kaduda. Kuigi tegemist oli paris sydantpuperdava tegevusega, ning jalg veel hiljem pikalt varises, siis voin kyll todeda, et raskem oleks kohata ehedat loodust oma taies hiilguses. K@ts oli paanikas.

Ja nagu ma naen siis minule on jaetud au kirjeldada meie laeva crewd. Kapitan oli meil nummimatest nummim, taielik kompu. Siiamaani meie pilgud Katuga otsivad teda igas Vietkongis, kes kannab rohelist army mytsi nagu tema. Pool milli mis mu rahakotist kadus oli vaike raha makstud selle aja eest, mis me saime temaga koos veeta. Puha paradiis. Ja muidugi unustamatu kokk. Neid gurmaanide roogi, mis meile tema kambyysist ette kanti voib ainult ylivordes kirjeldada. Ja kuidas ta suutis kyll koik selle oma vaikses koogipugerikus valmis teha. Mul oli kyll plaan valja tootatud, et taga kaupa teha ja Eestisse kaasa komandeerida, kuid kahjuks jai diil katki. Voib olla pikas perspektiivis ongi nii parem, arvestades mu figuuri. Ja last but not least, meie ettekandja/motorist/mehaanik. Minu arvates voiks ta kyll tulusamat tood elida Hollywoodi ekraanil, sest nii sydamest tulev naer ja miimika on puhta raisatud turisti hordide peal. Aga koige olulisem, et vana taiendas jarjekordselt meie gay-travel teemat, pakkudes poistele oma...

Nagu naha meie blogi kannete vahesusest, on meil peal taielik reisitamp, kuna Vahur tahab ara naha koik. Nii me siis otse laevalt maha saades tormasime arimees Nossovi vahendusel jarjekordsele liinibussile, mis meid edasi louna poole kandis. Kui mina esimesena nina bussi ukse vahelt sisse pistsin, siis ootas mind terve tosina meesterahvaste imetlevad pilgud. Millegi parast louna poole soidavad bussiga ainult mehed. :) Bussireis nagu ikka, reisisaatjad ripuvad uksel, et iga liikuvat objekti tee aares oma bussi peale kaubelda. Millegi parast yritasid nad terve tee kardinaid akende ette karistada, ainuke pohjus sellele vois olla, et reisihuvilised ei naeks ette, kui tuuksis tais buss juba on. Ninh Binhi joudes saime osa jarjekordsest Vietnami marketingi osavusest. Akki hyppas neiu bussi, vupsas meie korvale istuma ja hakkas aga seletama kui tore hotell temal on. Kui buss parajasti tema hotelli juurde joudis, olimegi juba onges ning kolisime sisse.

IMGP1019.jpgIMGP1043.jpgIMGP0999.jpgIMGP0994.jpgIMGP0973.jpgIMGP0955.jpgIMGP0947.jpgIMGP0913.jpgIMGP0907.jpgIMGP0902.jpgIMGP0897.jpgIMGP0894.jpgIMGP0883.jpgIMGP0872.jpgIMGP0871.jpgIMGP0866.jpgIMGP0864.jpgIMGP0854.jpgIMGP0844.jpgIMGP0812.jpgIMGP0800.jpgIMGP0790.jpgIMGP1048.jpg

Kirjutas valdek2 19:59 Sildid Vietnam Tagged gay_travel

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Kommenteerimiseks pead olema sisse loginud Travellerspoint-i.

Sisesta oma Travellerspoint-i kasutajainfo:

( Mis see tähendab? )

Kui sa ei ole veel Travellerspoint-i liige, liitu sellega tasuta.

Liitu Travellerspoint-iga