Reisiblogid Travellerspoint-is

Hoi An

Tiine turismist ja mystilisest koloniaalaurast

sunny 30 °C

Valdek siin
Meil kogu aeg nii kiire, et mull ei j@@ piltidega tegelemisest enam aega siia miskit kirjutada. Tihtipeale ka internetipunktide masinade ka sellised juustud, et appi! Kyll ei leia m@lukaarti yles, kyll pole voi eilase Win Picture Manageri kasutada. Lisaks veel yleslaadimine venib nagu ahvi ila.
Aga hiljem ehk lisan miskit kindlasti, kui spordilaagris tempo maha voetakse.

Liisu spiiks

Ja ikka teel teel teel.
Ninh Binhist otsustasime siis kasutada jarjekordset ood, et ikka edasi louna poole suunduda. Seekordseks sihtmargiks sai Hoy An ja transpordivahendiks oobuss. See oli kogemus omaette. Buss oli taidetud paksult kahekordse kihi tool-vooditega, kus siis jargmise oo mooda pikutasime. Bussi sisse astudes tuli oma jalanoud kenasti kilekotti pakkida ja kui oli soov kylastada bussi tupsuletti, siis sai jala otsa spetsiaal "tupsuleti baden schlappenid". Oo labi mollas oues vihm ja hull torm, mille tulemusena mina ja Katu aeg ajalt bussi laest varskendavat dussi kaela saime. Luksust oli kyll raske sellest bussist leida, aga asja ajas ara ja hommiku saabudes olime circa 400km louna poole Hue'sse joudnud. Oo jooksul oli meist mooda libisenud ka Demilitarization Zone, mis oli siis Vietnami soja keskmeks ning eraldusjooneks pohja- ja louna-vietnami vahel. Kuna igale poole ei joua, siis vahetasime oobussi istmetega paevaversiooni vastu ning soitsime edasi lounasse.

Hoy An on yks vaheseid Vietnami linnu, mis paases ameeriklaste pommirahest ja tanu sellele on seal sailinud taiesti unikaalsed vanad mitme sajandi vanused majad. Ma ei tea, kas see tuleb majade vanusest, ookeani niiskusest, labi kopitanud rohelistest seintest-katustest voi igal pool rippuvatest varvilistest hiina laternatest, igal juhul terve see linn hingas taiesti teises rytmis kui ykski senine linn mis meile teele on jaanud. Kui vaadata labi koikidest sandaali-kleidi myyjatest ja turistide hordidest, siis selle taga oli yks vaike "prantsuse-hiina New Orleans", kuhu sobiks natuke jazzi ja head veini. Minu suureks yllatuseks oleme me avastanud endis luksusejanu. Hoy An'is sai selleks korralik kohvi. Ohtu lopetuseks tanavakohvikus yks tass cappuccinot, suussulavad kaneelisaiad ja klaasike kohalikku rummi. Seda annab kirjeldada ainult yhe sonaga, mis Valdek suutis valja voluda - TAEVALIK.

Vahemalt minu jaoks on sellest reisist kujunemas yks gurmaanluse rannak. Ma natuke ootasin, et Vietnami kook peaks olema tasemel, aga et see nii maitserohke ja huvitav voiks olla, ma kyll ei oodanud. Vietnami koogi alustalaks on "nouk mam" e. kalakaste ja igasugu rohelised lehed ja juurikad. Ei kola just ahvatlevalt, aga uskumatu kui palju maitsvat voib nende kombineerimisel leiutada. Tellid aga poti puljongit lauda, taldrik lehtedega korvale ja hakka aga dippima. Sinna juurde veel kala ja muid mereande. Imeline.

Et paeva mitte hukka lasta, sai Hoy Anis rollud voetud ja natuke uurimisretkele soidetud. Yks lahedamaid elamusi oli marmorm@ed, mille sisse on ehitatud hulganisti templeid ja Buddasi. Kohalikud tegelesid seal nii hoolikalt marmori kaevandamisega, et valitsus otsustas selle ara keelustada, kuna varsti poleks seal turistil muidu yhtegi m@ge vaadata. Paeva peale leidis mitu korda kinnitust ka vana Eestlaste tarkus, kui naine roolis, siis vorr laguneb voi bens otsas. Yhel sellisel puhul jaime juhuslikult teele kohaliku baari juures. Narvid tehnika peale mustad, laksime meie Katuga ollele kuniks poisid mootorid jalle toole said. Koheselt istus korval lauast meie lauda ymber kena noorharra Wu, kes soovis natuke inglise keelt praktiseerida ja meie natuke kohaliku elu-olu kohta infot pumbata. Jutu kaigus saime teada, et Wu on ehitaja ja hetkel on ehituses kuum aeg. Samuti on tema meelest kesk-vietnami inimesed margatavalt tookamad kui mujal (pohjus teadmata). Keskmise vietnamlase kuusissetulek on circa 200 daala kuus voi oli see tema oma, kes teab.
Inimeste sobralikus ja lahkus on igal juhul piiritu, hoolimata, et enamus rahvast ei oska sulle peale 'hallo" ja "ja ja" mohkugi kosta.

Buss vois kyll luks olla, aga ronigle ta mugavuselt vastu ei saa, ning edasi ikka rongiga. Seekord siis valjus oorong kell 4 hommikul. Mille peale koonrid eesti seljakotirandurid muidugi otsustasid hotelli pealt kokku hoida ja need moned tunnikesed raudteejaama ees vedeleda. Une peletamiseks kauplesin yhest putkast 30 tuhande dongise (20 eeku) rummipudeli valja ja terve seltskond sai jalle kapa maha.

Katu:
Liisu jutule Hoy Ani kohta veel, et tegemist on kyll linnaga kus iga hilpharakas saaks rahuldada oma kirge ilusate riiete jarele. Pea aegu rohkem kui iga teine pood pakkus meeletut suurt valikut erinevaid kangaid,millest voisid yhe ooga lasta kohalikel tegelastel omale midagi ilusat ommelda. Ja toesti tegemist oli vaga ilusata asjadega. Meil kahjuks voi onneks polnud nii palju aega seal peatud. Nii, et tuli kirge taltsutada.
Turistidest kihab see koht meeletult. Neid pole terve selle reisi jooksul kuskil nii palju korraga nainud,kui siis Sapa valja arvata. Aga muidu toesti meeletult monus oma auraga kohake. Eks turistide hordid ongi pohjukseks, miks meie kohvigurmaanid lopuks jalle head kohvielamust nautida said. Kohvikud on seal iga nurga peal. Vaga hubased jamonusad. Yhes sellises trimpasimegei cappuchinot ja vaikest rummi.
Tanava aares istudes ja kohvitades avastasime jalle kahjuks tosiasja, et yks koik kui palju valge euroopa, ameerika, austraalia voi muu maailma naine vaeva naeb,siis aasja naised teevad iga kell neile silmad naiselikkuses ette. Valged naised on nende korval kuidagi eriti kohmakad ja lohmakad. Paned kyll kena kelidikese selga ja salli tuulde lehvima,aga pole see. Aasia naine tombab selga kohaliku moehitti mida meil pidzaamaks nimetatakse ja naeb selles valja nagu naiselikkuse kehastus. Ja kui sinna lisada veel nende kohalik rahvuslik riietus, mis koosneb pikkadest siidist pykstest ja pikast, pea maani ulatuvast tuunika laadsest asjast seal peal, siis on kooslus ideaalne. Isegi meie Liisuga olemevolutud,meestest raakimata. Uskumatu ilu, mida nende naiste juures siin naeb. Nii et kohalike graatsiast ja hoiakust on meil matsakatel yhtteist oppida kyll.

Kusjuures Hoy An on esimene koht, kus me sattusime totaalselt motetusse soogikohta. Tegemist oli suht haltuura kohaga ja koik mis me tellisime oli omamoodi huvitav, kuid mitte midagi erilist. Koige krooniks mingi kreveti ja jumal teab mille veel supp, mille polnud mingitmaitset.Meenutas pigem krevettidega tapeediliimi. Mingite maitseainetega sai seda veits soodavamaks teha. Aga vahemalt ara proovitud ja ka korval lauas olevatele sakslastele, kes samasse ambrisse astusid, nouannet supi maistestamise osas jagatud. Loodame, et edasi laheb ikka tosise gurmaanluse radu pidi. Loodame, et kaalule ei moju ja happy Budda kohuga siit kodumaale ei lahku.

Vahur:
Hoy An- korralik kohvi ja taevalikud saiakesed, Fazeri pagaritel on veel minna. Ma(e) olime selle ara teenind. Huvitav, et siinsed turistikohad on ikkagi oluliselt teistsugused kui arenenud maailmas, (Sapa mitte), ikka leiab palju ponevat ja ehedat, ja ei teki uldse motet, et kurat, see ei ole ju see Vietnam, mida meile lubati :-). Tore siin Vietnamis

IMGP1422.jpgIMGP1407.jpgIMGP1403.jpgIMGP1391.jpgIMGP1390.jpgIMGP1385.jpgIMGP1380.jpgIMGP1378.jpgIMGP1365.jpgIMGP1360.jpgIMGP1351.jpgIMGP1274.jpgIMGP1333.jpgIMGP1331.jpgIMGP1325.jpgIMGP1321.jpgIMGP1314.jpgIMGP1297.jpg

Kirjutas valdek2 20:47 Sildid Vietnam Tagged gay_travel

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Kommentaarid

Pliksid üks kurb uudis ka: teie suur lemmik Kadi Toom langes laulusaatest välja. Ju ei hoidnud te seal kaugel piisavalt tugevalt pöialt.
Suusulavat kaneelirulli pistaks praegu küll aaa kas kohalik rumm on rummi maitsega ka, mida 20 krontsa eest saab???

autor inksikas

Eino siis tuleb Kadi transportida siia Vietnami karaoke kursustele.
aga kohalik rumm maitseb nagu korvetatud kookospahkel mekongi vees. maitseb paremini kui kolab. :)

autor valdek2

Kommenteerimiseks pead olema sisse loginud Travellerspoint-i.

Login